Tule vabatahtlikuks

Mina, Dorothea, olin Maarja Külas vabatahlikuks 2004/2005 aastal. See aasta oli mu elus üks erilisemaid aegu, mida on pea võimatu kirjeldada.
Kuna olin esimene inimene, kes tuli Maarja Külla vabatahtlikuks, siis ei olnud alguses teada, missugused võiksid mu ülesanded olla. Koos küla nelja elaniku ja kaaselanikega sai aga üsna kähku selgeks, mille eest peaks üks vabatahtlik külas igapäevaselt vastutama.  Ja mul polnud kunagi igav!
Küla elanikud on väga lahedad! Nad on nii sõbralikud ja julgevad kõiki oma emotsioone välja näidata. Mõnikord oli küll suts keeruline, sest mu eesti keel takistas kõigest aru saamast, kuid õnneks aitas kooselu eestlastega seda kiiremini õppida kui lootsin.
Parim osa vabatahtliku aastast oli see aeg, kui sain osa võtta küla igapäevaelust. Mingil hetkel mõistsin, et küla elanikud on hakanud mind usaldama ning nad räägivad mulle oma muredest ja probleemidest. Kuigi mõnikord võis ju raske olla pärast pikka peavatööd, siis eduelamus ja tunne, et me oleme millegi suurega hakkama saanud, korvas kõik raskused. Eriti siis, kui pärast tööd sai koos ujutud, jalutatud või lauldud.
Lisaks Maarja Külale on mu südame võitnud ka Eesti loodus oma roheliste metsade ja jõgede-järvedega. Eestlased on mu arvates ka väga vahvad ja üldse mitte häbelikud või kinnised, nagu paljud väidavad. Vastupidi – kui annad neile aega endaga harjuda, siis saad vastu suure sõpruse, mis kestab palju pikemalt kui vabatahtlikuks oldud aeg!
Muidugi ei saa mainimata jätta ka Tartut, kus veetsin suure osa oma vabast ajast. Tartu pole küll teab mis suur linn, kuid väga lahe koht koos oma tudengitega.
Omalt poolt julgen soovitada kõigile vabatahtlikku tööd Maarja Külas, sest kõik kogemused ja kohtumised, mis sealt kaasa sain, on niivõrd unikaalsed ja hinnalised. Maarja Küla on suurepärane koht!

Lisa kommentaar