Seega Maarja Küla kõige suurem väljakutse oli olla usaldusväärne.

Usaldusväärne piiritagustele sponsoritele või projekti partneritele, kellel oli päris palju kahtlusi või lausa halbu kogemusi „endistes“ Nõukogude Liidu liiduvabariikides. Kuidas nende usaldust võita? Ikka läbi oma inimeste, läbi nende inimeste, kes ise olid Maarja Küla sünni ehk asutamise juures olnud. Siinkohal võime iga asutajaliikme nime taha kirjutada, kuidas nad panustasid oma aega tutvustamaks Küla ideed, reaalset tööd Haavassaare talu maadel ja palju muudki. Me ei hakka seda tegema, iga asutaja teab ise, kui palju ta on panustanud ja meie oleme kõikide panuse üle uhked ja tänulikud.

Küll aga toome täna välja kaks nime asutajate pikast reast – Elmar Sakkov ja Tartu Toome Rotary Klubi. Ärge saage valesti aru, Elmar ei olnud Rotary klubi liige, ei, tema oli Eesti Lionsite „grand old man“. Ja nii juhtuski, et ühes külas said kokku kaks suurt heategevusorganisatsiooni Lions liikumine ja Rotary liikumine. Elmar oli usaldusisikuks Lions klubidele Eestis ja väljaspool Eestit ning Tartu Toome Rotary klubi täitis sama rolli rotariaanide osas.

Keiu Kaljujärv, Jaan Kallas ja Elmar Sakkov tutvustavad Põhjamaade Lionsite esindajatele Maarja Küla ideed

Rootsi lions klubide rahastusel on ehitatud Rootsi maja.

Rootsi Maja avamine 2005, pildil Kenny Jonsson ja Elmar Sakkov

Põhjamaade (Soome, Rootsi, Norra, Taani ja Island) Lions klubide rahastusel  on ehitatud Põhjala maja.

Eesti Lions ja Eesti Rotary klubide rahaline panus on suurim osa Eesti maja ehituse rahastamisest.

Eesti maja ees olevas lipuvardas on Maarja Küla lipp

Kõikide majade vee- ja kanalisatsiooni, kaevu ja reoveepuhasti, maakütte- ja katlamaja ning soojatorustike ehitamisel saime kasutada Rotary projektide (Matching Grant) kaudu saadud rahastust.

Mõlema heategevusorganisatsiooni klubide abi on kestnud siiani. Kõike, mida aastate jooksul on tehtud, ei jõua üles lugeda – küttepuude tegemine, territooriumi korrastamine, kiviaia ehitamine, supipõhjade valmistamine, vastlasõitude organiseerimine, bowlingu mängimine, ratastooliradade ehitamine, garaaži ehitus, vajaliku tehnika ostmine nii majapidamise tarvis kui ka töötubade sisustamiseks, peremajade sisustuse ostmine, elanikele väljasõitude korraldamine, töötajate koolituste korraldamine väljaspool Eestit jne jne  Seda nimekirja võiks aina jätkata.

Samuti mõlema organisatsiooni noorte külaskäigud Maarja Külla, kus koos elanikega veedetakse toredalt aega õuemängudel, spordivõistlustel, matkadel, paadisõitudel ja muidugi pidutsemisel.

Mõned pildid kinnitamaks, et on tõesti oldud, et on tõesti tehtud, et on tõesti HEAD tehtud!!!

USA Atlanta Buckhead Rotary Klubi esindaja Aadu Allpere (vasakult esimene), Huko Laanoja, Ly Mikheim ja Lauris Geurden (vabatahtlik Belgiast). 

Meeste lemmiktöökoht – garaaž – valmis Tallinn Eesti I Lions klubi rahalisel toetusel

Ratastoolitee ehitus koos Ülenurme Lions Klubi ja motoklubi Royal Riders liikmetega

Hollandi kolleegidel külas, külastuse korraldajaks ja rahastajaks SON Rotary Klubi Hollandist

Vastlasõitude korraldajaks on olnud aastaid Põlva Rotary Klubi.

Tartu Toome Lions Klubi naised supipõhju tegemas

AITÄH, armsad sõbrad Lions ja Rotary liikumisest, kes te olete meid usaldanud ja meie elu edenemist igati toetanud!

Juba varsti-varsti saate teada, kes on veel Maarja Küla sõbrad ja kuidas on nemad meie elu toetanud!

The post Julge pealehakkamine on pool võitu appeared first on Maarja küla.

28.05–17.06.2026

Kell 11–17

Avamine 28.05 kell 17

Maarja Küla kunstnike tööd on tunnustatud ja esitatud Eesti autsaiderkunsti kogus Kondase Keskus. Maarja Küla kunstnikud ja käsitöötegijad osalevad iganädalastes loomeringides ning töötubades, kus sünnivad omanäolised maalid, keraamika, vaibad ja käsitööteosed. Nende loomingut on varasemalt eksponeeritud erinevatel grupinäitustel ning nüüdne näitus toob need tööd vaatajani ühise tervikuna.

Näituse pealkiri „Tee tööd aga ära näe vaeva” peidab endas loomise rõõmu ja loomulikku kulgemist. Tööd sünnivad pühendumise ja keskendumise kaudu, kuid ilma pingutatud püüdeta midagi tõestada. Just selles vahetuses ja siiras loomingus peitubki nende tööde eriline jõud. Iga maal, keraamikaese, vaip ja käsitööteos kannab endas autori isiklikku maailma, oma rütmi ja tunnetust.

Käesolev näitus on võimalus tunnustada autorite loomingut, populariseerida autsaiderkunsti ning tutvustada erivajadustega inimeste rikkalikku ja omanäolist maailma. Maalides väljenduvad värvid ja kujundid, keraamikas vorm ja puudutus ning vaipades ja käsitöös kannatlikkus, hool ja käelise tegevuse ilu. Käsitöö ei ole siin pelgalt praktiline tegevus, vaid oluline osa eneseväljendusest ja loovast eneseteostusest.

Loovus annab võimaluse ennast väljendada ka siis, kui sõnadest alati ei piisa. Selle näituse kaudu loodame paigutada autorite tööd autsaiderkunstiliikumise laiemasse konteksti ning väärtustada loomingut, mis sünnib vahetust sisemisest vajadusest luua.

Näitus kutsub vaatama tähelepanelikult, märkama detaile ning kohtuma maailmaga, mis on aus, vahetu ja omanäoline.

The post „Tee tööd aga ära näe vaeva” appeared first on Maarja küla.

Sotsiaalkindlustusameti hinnangul (aitäh, Cärolyn-Angelika Liblik ja Anu Hall ) on Maarja Küla üheks parimaks näiteks Eestis ning meil on heameel, et saime oma tegemisi ja kogukonda tutvustada.

Professor oli Maarja külast vaimustund. Eriliselt puudutas teda meie kogukonna soe õhkkond ning see, kuidas siin igapäevaselt toetatakse ja väärtustatakse iga inimest.

Koduteel põigati läbi ka Maarja Küla Lõunakeskuse poest, kust osteti kaasa armsad suveniirid.

#MaarjaKüla #SildInimesteVahel #Sotsiaalkindlustusamet #koostöö #kogukond

The post Hispaania professori külaskäik appeared first on Maarja küla.

Eile algas Maarja Külas CARe baaskoolituste sari, mis aitab meie töötajatel veel teadlikumalt toetada elanike iseseisvust, arengut ja elukvaliteeti.

Koolitused toimuvad projekti „Maarja küla väärtused praktikasse CARe mõtteviisi toel“ raames. Projekti eesmärk on tugevdada Maarja Küla igapäevatöös kliendikeskset ja tugevustepõhist lähenemist, et meie väärtused — hoolivus, koostöö, avatus ja iga inimese väärtustamine — jõuaksid veel selgemalt praktikasse.

CARe metoodika annab töötajatele praktilised tööriistad, kuidas märgata elanike soove, tugevusi ja võimalusi ning toetada neid eesmärkide poole liikumisel. Koolitusel osalejad õpivad muu hulgas, kuidas valida olukorda toetavat suhtlusstiili, koostada inimese tugevustel põhinevaid tegevusplaane ning kaasata kogukonna võimalusi elanike igapäevaellu.

Projekti käigus osaleb koolitustel kokku 30 inimest. Lisaks koolitustele töötatakse välja Maarja Küla CARe rakenduskava, et õpitu ei jääks ainult koolitusruumi, vaid muutuks järjepidevaks osaks meie tööprotsessidest.

Projekt viiakse ellu koostöös Räpina Aianduskooliga. Koostöö aitab luua ühtsemat arusaama sellest, kuidas toetada Maarja Külas elavaid ja õppivaid erivajadusega inimesi nende õpiteel, tööeluks valmistumisel ja iseseisvuse suurendamisel.

Projekt saab toetust LEADER projektitoetusest Põlvamaa Partnerluskogu kaudu, projektivooru on rahastanud Euroopa Liit.

The post Maarja Külas algas CARe koolituste sari appeared first on Maarja küla.

Mis siis oli olemas?

• seesama vana kahekorruseline, kunagine väga uhke taluhäärber. Sarnaseid võib siinkandis leida mõned veel.
• ait
• saun ja kaev
• veidi ajast ja looduse jõududest puretud kelder
• maakivimüüri varemed
• pisut uuema ehitusena kuur
• nõgestesse kasvanud ümbrus, mis andis tunnistust, et muld peaks olema viljakandev
• võpsikusse kasvanud põlispuudest allee

Ja ikkagi tundus see kõik nii paljutõotav, unistada võis siin kõigest:

• ilusatest peremajadest
• töökodadest
• hobusetallist ja karjamaast
• aiast, kus viljakandvad õuna-, pirni- ja ploomipuud, marjapõõsad ja peenrad, kust võimalik võtta supirohelist või viia keldrisse talvevarudeks rikkalik saak
• täiskasvanuks saanud lastest, kes selle kõige keskel toimetavad ja tegutsevad ja naudivad elu, mis elamist väärt!

Alustan Haavassaare talu peamajast ehk nagu me teda praegu hellitavalt kutsume  – Vanast Majast.

Daniel Wisk oli piisavalt jõukas ja töökas talumees, sest aastal 1868 ostis ta endale Ahja jõe kallastele Wissi-Jaani talukoha. Talukoha müüjaks oli parun August von Sivers. Wissi-Jaani talukohast sai aja jooksul Haavassaare talu. Siinkandi talud ei olnud teab mis jõukad. Saviliivastel maadel suurt saaki ei saanud. Küll aga mõtlesid mitmed talukohad turistide majutamisele. Seda eriti peale Tartu – Petseri raudtee valmimist. Nii oli ka Haavasaare talus sellele mõeldud. 1949 aasta märtsiküüditamise ajal viidi Haavasaare talu peremees Ferdinand Saar (alias Wiski) koos lastega Siberisse. Talu hooneid kasutati nõukogude ajal laste tuberkuloosi sanatooriumina. Kuigi sanatoorium suleti selles hoones 1959. aastal jäi 5,15 hektarit maad koos hoonetega Taevaskoja Lastesanatooriumi kasutusse. Teada on ka, et vahepeal kasutasid taluhooneid Teater Vanemuise näitlejad puhkekohana.

 /info kogumikust Kiidjärve 100 aastat, koostaja Leili Treimann/

Vana Maja uus elu algas Tartu Maarja Kooli suviste lastelaagritega. Kõigepealt tulid õpetajad ja lapsevanemad, kes koristasid ja puhastasid ja kleepisid ja värvisid ja pesid ja parandasid. Aknad said terveks ja puhtaks, uksed hakkasid käima kinni ja lahti. Lõõrid köhisid välja tuhka ja tahma.

Ja siis tulid lapsed – äkki oli taas kõikjal elu ja liikumist, teisele korrusel viiv trepp nagises rõõmust, et tundis paljaid varbaid oma astmetel.  Pliidid andsid endast parima kuumuse, et söök saaks valmis. Ja õuel oli kuulda naeru ja nalja ja isegi hobuse kabjaplaginat.

Peagi sai Vana Maja esimesed püsielanikud, kui Mart Vähter koos lastega julges majja jääda ka talveks. Mardil olid kuldsed käed, iga päevaga muutus midagi maja sisemuses, kus oli pragu, see sai parandatud, kus oli auk, sinna sai paik peale pandud.

Vana Maja tundus juba täitsa elamiskõlblik ja 2003 aasta oktoobris kolisid sisse Mait ja Martin ja nende tegevusjuhendaja Huko. Elu oli põnev ja natuke õudne, aga üheskoos saadi kõigega hakkama. Parimad ja kindlasti originaalsemad söögid valmisid puupliidil, näiteks siiani meenutavad kõik imeliselt maitsvaid hautatud kaalikaid.

Vana Maja oli kannatlik ja ootas ja ootas ja ootas ja tulid ajad, kus maja haigeks jäänud kohti sai parandama hakatud…

Alustati katusest ja liiguti vanade palkseinteni, ikka ja jälle leiti kohti, mis vajasid väljavahetamist või uuesti ladumist.

Õnneks uskus arhitekt Helmi Sakkov Vana Maja elujõulisusse ning tegi projekti, kus ilus kuldkollane maja särab täies ilus.

Järgmine lugu juba järgmisel korral….

Kui sina mäletad midagi ägedat elust Vanas Majas – jäta oma lugu kommentaaridesse.

Vana Maja tänab sind!

The post Kuidas Haavassaare talu maadele kasvas Maarja küla? appeared first on Maarja küla.

Mõnikord on päris tore tunda, et seljatagune on kindel. Et on olemas universaalne ja ajas muutmatuna püsinud mõte, mis aitab lahti mõtestada igapäevast virrvarri. Selline mõte, mis on vastuvõetav erineva taustaga inimestele, kes on ühes kohas kokku saanud ja soostunud midagi üheskoos tegema. Näiteks umbes 349 999 975 aastat pärast seda, kui liivakivi siin meie juures hakkas neid paljandeid moodustama, tulid kokku umbes 35 inimest ühiste mõttetega, asutasid sihtasutuse Maarja küla ning sõnastasid meie eesmärgiks: tagada elukestev õpetus, täisväärtuslik ja inimväärne elu ning aktiivne osalemine ühiskonna töö- ja eluprotsessides intellektipuudega inimestele.

Juubeliaasta on kohane hetk sisekaemusteks ja uute plaanide tegemiseks. On tore, et meie asutajad on kirja pannud mõtte, mis on tänaseni elus ja loob meeleolu tegutsemiseks!

Foto: MartiinaV – Üleslaadija oma töö, CC BY-SA 3.0, https://commons.wikimedia.org/w/index.php?curid=29322579

The post Ajalugu appeared first on Maarja küla.

Maailmas ja Eestis elavad mitusada inimest, ilma kelleta Maarja küla ei oleks oma tänast nägu. Tänases mõistes „vabatahtlik töö“ algas tegelikult külas ju juba esimestest päevadest. Üheskoos ja eraldi pingutati unistuse nimel, mis tänaseks on saanud lihaks ja luuks. Maarja kooli töötajad, lapsevanemad ja õpilased, nende sõbrad ja sugulased olid külas kohal mitu aastat varem, kui esimesed elanikud oma asjad uues elukohas lahti pakkisid.

Selle seltskonna kõrval on külas tegutsenud enne ajaarvamise algust ka erinevad sõpruskonnad ja organisatsioonid. Juubeliaasta raames soovime me neid kõiki meeles pidada. Parim võimalus selleks saab olema suvel, planeerime 14. augustiks külas suuremaid pidustusi.

Tänaseks on küla teinud koostööd inimeste ja asutustega vähemalt 36 riigi esindajatega üle kogu maailma. On tekkinud sidemed, mis võivad olla aastaid vaid meenutused, kuid ühel hetkel kerkivad ootamatult jälle esile. On olnud hetki, mis on jäänud südamesse ja saatnud meid läbi aastate ning teinud meist need inimesed, kes me täna oleme. Tänaseks on külas pikemaajalist vabatahtlikku tööd teinud 132 vabatahtlikku 21st riigist. Me tervitame teid kõiki ja kutsume tagasi külla, igatseme teie järele…

03.08 – 23.08 planeerime külas erinevaid juubeliaasta üritusi, kuhu ootame kõiki, kes on külale käed külge pannud ja meid edasi aidanud. Täpsem kava juubeliüritustest juba meie järgmises postituses nädala pärast!

The post Maarja küla ja vabatahtlik töö appeared first on Maarja küla.

…ei ole lihtsalt järjekordne aasta, vaid see on juubeliaasta!

Sihtasutus Maarja Küla asutati 25 aastat tagasi. Jah, lugesite õigesti, juba 25 aastat tagasi teadsid Tartu Maarja Kooli õpetajad ja koolis õppivate laste vanemad, millist elukeskkonda vajaksid erilised noored, kes lõpetavad põhikooli. Esialgu unistuse laadset teadmist ei jäetud pelgalt jututubadesse, vaid viidi järjekindlalt ellu. Käidi kogemusi omandamas piiride tagant, vaadati lahtiste silmadega ringi kodumaal, räägiti, arutati ning otsustati!

Otsusest sündis sihtasutus, Maarja nimi liikus edasi Tartust Põlvamaale, alustati õpilaste suvelaagritega Haavassaare talus. Tehti kõike samm-sammult, ikka olusid ja olukordi rahulikult hinnates, naabreid ja kogukonda kaasates. Ainult nii sai sündida uus küla – Maarja küla, kus valitseb siiani vaba vaim ja üksteisest lugupidamine, kus hoolitakse nii inimesest kui loodusest, kuhu on oodatud kõik need, kel süda õiges kohas ja soov anda oma panus mitte ainult küla arengusse, vaid ka erihoolekandeteenuste arengusse Eestis.

Me alustame 25-aasta ajaloolise ülevaatega, pöörates tähelepanu nii aastaarvudele, tegevustele kui ka ajas küpsenud mõtetele ja unistustele. Jälgi meie kodulehe uudiseid www.maarjakyla.ee, FB kontot ja Instagrammi kontot.

The post Aasta 2026… appeared first on Maarja küla.

PRESSITEADE

Tartu 03. veebruar 2026

Rahvusvaheline projekt „Our Ability“ astus eduka sammu erivajadustega noorte iseseisvama tuleviku suunas

Erasmus+ programmi raames toimuv rahvusvaheline koostööprojekt „Our Ability“ on edukalt lõpule viinud oma esimese olulise etapi. Tartu V

aimse Tervise Hooldekeskus koostöös Maarja Küla Tartu kogukonnaga viis läbi põhjaliku uuring, et kaardistada intellektipuudega noorte tegelikud huvid ja vajadused nende võimete maksimaalseks arendamiseks.

Projekti avafaas keskendus vahetule suhtlusele ja süvaanalüüsile. Kasutades spetsiaalselt projekti meeskonna poolt välja töötatud metoodikat, intervjueeriti 12 noort ja 9 lapsevanemat või eestkostjat. Lisaks kaasati protsessi asutuse töötajad, et selgitada välja igapäevatöö suurimad väljakutsed ja kitsaskohad.

Fookuses on noorte tegelikud unistused

Uuringu eesmärk oli liikuda eemale oletustest ja küsida otse noortelt endilt: millistest tegevustest nad puudust tunnevad ja mis motiveerib neid uusi oskusi omandama? Saadud sisend on aluseks tegevustele, mis aitavad noortel saavutada suuremat iseseisvust.

„Meie eesmärk ei ole pakkuda lihtsalt tegevusi tegevuse pärast, vaid luua süsteem, mis toetab noore arengut talle olulistes valdkondades,“ selgitas projekti meeskond.

Töö ja rahaline iseseisvus – tee väärikama eluni

Uuringu käigus joonistus selgelt välja, et osalejate jaoks ei ole töö pelgalt ajaviide, vaid kriitilise tähtsusega väärtus. Nii noored kui ka nende lähedased tõid esile neli sammast, mis on nende jaoks edasiviivaks jõuks:

• Töö tähendusrikkus: Soov panustada ühiskonda ja tunda end vajaliku meeskonnaliikmena on noorte enesehinnangu alustala.
• Isiklik sissetulek: Oma teenitud tulu annab noorele esimest korda elus reaalse valiku- ja otsustusvabaduse.
• Finantsiline iseseisvus: Õppimine oma rahaga ümber käima on samm täiskasvanulikkuse poole, mis vähendab sõltuvust tugisüsteemidest.
• Motivatsioon: Sissetulek ja töökoht loovad struktuuri, mis innustab noori pingutama ka teistes eluvaldkondades.

„Me näeme, et rahaline  iseseisvus on noorte jaoks oluline. See on märk sellest, et nad on võrdsed ühiskonnaliikmed, kes suudavad ja tahavad ise oma elu eest vastutada,“ rõhutavad projekti läbiviijad.

Järgmine peatus: Palermo

Projekti järgmine otsustav etapp leiab aset juba veebruaris Itaalias. Viiepäevase intensiivse tööperioodi vältel Palermos hakatakse looma praktilisi tegev

usjuhendeid, mis jagunevad nelja põhivaldkonda:

• Iseseisev elamine ja töö: autonoomia suurendamine ja ettevalmistus tööturule sisenemiseks.
• Aktiivne eluviis: sportimine, välitegevused ja turvaline reisimine.
• Sotsiaalsed suhted: suhtlusoskuste arendamine ja kogukonda kuulumine.
• Emotsionaalne tervis: enesejuhtimise oskused ja heaolu toetamine.

„Our Ability“ projekt on ilmekas näide sellest, kuidas rahvusvaheline koostöö ja kohaliku kogukonna kogemus põimuvad, et luua kestvaid väärtusi ja parandada erivajadustega noorte elukvaliteeti nii Eestis kui ka mujal Euroopas.

Indrek Sooniste, Gerda Jušin, Lauris Geurden

The post Pressitead! appeared first on Maarja küla.

The post Häid jõule ja head uut aastat! appeared first on Maarja küla.